1. Õiguses hakatakse tihti lugema lepinguid siis, kui midagi on läinud või minemas nihu.

1.1. See on normaalne inimlik ja juhtub aeg-ajalt.

1.1.1. Kõigega ei jõua tegeleda ning Inimesi tuleb ka usaldada.

1.2. Tihti ei tule meelde see, et ka suuline kokkulepe on leping.

1.2.1. Omaette teema on see, et kuidas seda kokkuleppet tõendada.

2. Kuid kui tekivad mõtted, et üht või teist kokkulepet tuleks kirjalikult vormistada, siis peaks seda mõtet kontrollima ning vajadusel ka järgima:).

3. Millise lepingul on suur tõenäosus minna natukene või rohkem nihu?

3.1. Need on lepingud, kokkulepped, mis sõlmitakse lähedaste, tuttavate vahel nö käigupealt. Trepipeal antud lubadused ja muu vastav.

3.2. Ning muidugi raha laenamine. Kes see siis ikka Tuttavalt tahab hakata kirjalikku kinnitust võtma, et Ta on laenu saanud ...

3.2.1. Kuid siin on üks lihtne reegel:

1) Antav laen maksta panka; ja 

1.1.) Kirjutada konkreetne selgitus juurde, et laenuandmine sellele ja sellele;

1.1.1.) Ning panna kohe kirja ka laenu tagastamise kuupäev.

3.2.2. Siis on asi vormistatud kõige lihtsamal ja vähem piinlikumal viisil asi puust ja punaseks ning kirjalik märge laenuandmisest tagatud. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FaLang translation system by Faboba