1. Õigusasja toimikud on juuras A ja O.

1.1. Vahel saab ametlikele toimikutele kohe ligi, vahel ei saa.

2. Tihti tuleb juristil endal hakata ka toimikut kokku panema, et saada asjast ülevaade.

3. Kui vähegi võimalik ja vahemaad pole liiga kauged, siis kohtutoimikutega tuleks aeg-ajalt füüsiliselt ka paberi peal tutvuda.

3.1. Elektroonilised toimikud ei pruugi olla pisiasjades nii kõnekad kui pabertoimikud.

4. Ka elektrooniliste toimikutega saab tööd teha, kuid näiteks siinkirjutajale sobib aeg-ajalt materjale välja trükkida, paberkandjad annavad ikka kuidagi teistsuguse ja avarama ülevaate. Eks see ole nii ja naa, kuidas Kellelegi sobib.

4.1. On ju pabertoimiku sisseviimne ju otseselt seotud kuluga: printeritahm, paber. Ning neid ikka kulub.

5. Ühesõnaga, kui asjas on võimalik ametliku toimikuga tutvuda, siis tuleks seda võimalust kaaluda.

5.1. Üks tuntud Õigusprofessor on öelnud, et magistri tööks on vaja ajusid, doktoritööks tagumikku.

5.1.1. See tähendab, et mõne materjali ja toimiku kohal tuleb lihtsalt istuda, istuda, istuda. Isegi kui õlad valutavad, silmad kipitavad ja selg tuikab. Võimled, sirutad ja puhkad ning istud edasi.

5.2. On õiguskirju ja muid dokumente mida ei ole võimalik asjatundlikult uurida, ilma et näeks ametlikku toimikut.

5.2.1. Miks?

5.2.2. Õiguskirjades ja -dokumentides olevad viited ja väited tuleb alatihti üks haaval üle kontrollida. Tihti on see nüri töö, sööb hirmsa aja, tähelepanu hajub, kuid ilma selleta ei pruugi saada asjast õiget pilti ette.

5.3. Ideaalis peaks olema õiguskiri ja -dokument täpsete viidetega allikale (dokumendi nimi, kuupäev, lehekülje numbrid jmv).

5.3.1. Et selliseid korrektseid dokumente ise koostada on aga vaja saada kokku vajalik algmaterjal, näiteks tutvuda olemasoleva ametliku toimikuga.

 

 

 

 

FaLang translation system by Faboba